Ämmaemand
ja naise tervis

HPV sõeluuringud - 2026. aastal ootame emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga
1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 ja 1996

E-PEREARSTIKESKUS +372 655 0020

Ämmaemand kui naise tervise spetsialist

Meie ämmaemanda Alexandra Daniela vastuvõtule olete oodatud rasedusega arvele võtmiseks (NB! ultraheliuuringut kohapeal ei tehta) ja kogu raseduse ajal tervise jälgimiseks, sünnitusjärgsele kontrollile, imetamisnõustamisele. Ämmaemand suunab vajadusel patsiendi edasi günekoloogile.

Ämmaemanda vastuvõtule võite pöörduda erinevate seksuaaltervist puudutavate küsimustega,suguhaiguste kahtlusel ja turvalise seksuaalkäitumise alase nõustamise jaoks, samuti rasestumisvastaste vahendite nõustamiseks, rinnanäärmete probleemi korral, menopausiga seotud sümptomite ja nõustamise soovi korral.

Ämmaemand teostab HPV (emakakaelavähi) sõeluuringuid ja nõustab ka erinevate intiimpiirkonna probleemide korral.

Raseduse ajal jälgib ämmaemand naise terviseseisundit ja normaalse raseduse kulgu, teostab vajalikke analüüse ja suunab naise õigeaegselt loote ultrahelisse ja naistearstile. Ämmaemandalt saab nõu seoses õige toitumise, füüsilise aktiivsuse, ravimite kasutamise ning eesootavaks sünnituseks ettevalmistumisega. Samuti tegeleb ämmaemand sünnitusjärgse kontrolli, imetamisnõustamise ja beebi läbivaatusega.

Tervisekeskuses on ämmaemandal vastuvõtt raseduse jälgimiseks ja imetamisnõustamiseks 60min, mille jooksul saab nõustada väga individuaalselt ja põhjalikult jälgida nii naise kui sündiva beebi tervist kuni oodatava sünnituseni. Ämmaemand nõustab nii eesti kui ka inglise keeles.

Ämmaemanda vastuvõtt

Imetamisnõustamine

Imetamine on loomulik osa lapse eest hoolitsemisest, kuid see ei tähenda, et see oleks alati lihtne. Iga ema, laps ja imetamisteekond on erinevad ning küsimuste tekkimine on täiesti normaalne.

Sageli arvatakse, et imetamisnõustaja poole pöördutakse alles siis, kui on tekkinud tõsine probleem. Tegelikult võib nõustamisest kasu olla palju varem. Mõnikord on vaja abi konkreetse mure lahendamisel, teinekord lihtsalt kindlustunnet, et kõik kulgeb hästi.
Tomson Tervisekeskuses viib imetamisnõustamise vastuvõtte läbi ämmaemand. Lisaks imetamisega seotud küsimustele võimaldab ämmaemanda haridus ja kliiniline kogemus hinnata ema ja lapse olukorda laiemalt ning märgata tervisemuresid, mis võivad mõjutada imetamise kulgu. Nõustamine põhineb teaduspõhistel soovitustel ning lähtub alati ema, lapse ja pere individuaalsetest vajadustest.

Millal pöörduda imetamisnõustamisele?

Imetamisnõustamisest võib abi olla nii imetamisega seotud küsimuste, ebakindluse kui ka konkreetsete probleemide korral.
Vastuvõtule võib pöörduda näiteks siis, kui: soovid valmistuda imetamiseks juba raseduse ajal;
vajad tuge imetamise alustamisel pärast sünnitust; imetamine tekitab valu või ebamugavust; nibud on valulikud või katki; laps keeldub rinnast või on rinnal rahutu; laps uinub toitmise ajal kiiresti või toitmised on väga pikad; tekib kahtlus, et laps ei saa piisavalt rinnapiima; laps ei võta piisavalt kaalus juurde või kaalulangus tekitab muret; soovid hinnata lapse imemisvõtet või toitmise tõhusust; rinnad on valulikud; rinnas on tekkinud valulik tükk või kahtlus rinnanäärme põletikule;
esineb rinnanäärmepõletik (mastiit) või soovid nõu selle ennetamiseks; vajad abi rinnapumba kasutamisel või nõu rinnapiima kogumise ja säilitamise osas; sinu või lapse terviseseisund mõjutab imetamist; laps on sündinud enneaegsena või vajab toitmisel lisatuge; plaanid tööle naasmist ja soovid jätkata imetamist; vajad tuge lisatoidu alustamisel; soovid vähendada või lõpetada rinnaga toitmist; või tunned lihtsalt, et soovid oma küsimused spetsialistiga läbi arutada.
Mure ei pea olema suur, et olla oluline. Abi küsimiseks ei pea ootama, kuni olukord muutub keeruliseks.

Kuidas imetamisnõustamise vastuvõtt välja näeb?

Imetamisnõustaja vastuvõtule on soovitatav tulla koos lapsega ning võimalusel toitmise ajaks. See võimaldab jälgida imetamist vahetult ning hinnata kogu toitmisprotsessi tervikuna.
Vastuvõtu käigus räägitakse läbi tekkinud küsimused ja mured, hinnatakse lapse imemisvõtet ning jälgitakse lapse käitumist rinnal. Vajadusel tehakse kontrollimetamine, mille abil saab hinnata rinnast saadava piima kogust ning arutada läbi võimalikud tähelepanekud ja soovitused.
Vastuvõtul saab nõu küsida kõigil imetamisega seotud teemadel. Olgu küsimused seotud lapse söömise, kaalutõusu, rinnatervise, lisatoidu alustamise, tööle naasmise või imetamise lõpetamisega – koos leitakse just teie perele sobivad lahendused.
Iga ema, laps ja imetamisteekond on erinevad. Nõustamine lähtub alati pere individuaalsetest vajadustest ning eesmärk on pakkuda praktilist, professionaalset ja teaduspõhist tuge kogu imetamise perioodi vältel.
Ükski küsimus ei ole liiga väike.

Mure ei pea olema suur, et olla oluline. Küsimus ei pea olema keeruline, et seda küsida. Ja ükski ema ei peaks tundma, et ta peab kõik vastused üksi üles leidma.

Imetamisnõustamine koduvisiidina

Vahel on kõige parem koht nõustamiseks just seal, kus päris elu toimub – kodus.
Koduvisiit võimaldab saada professionaalset tuge tuttavas ja turvalises keskkonnas, ilma et peaks vastsündinuga vastuvõtule tulekut planeerima. Samuti annab see võimaluse näha imetamist ja pere igapäevaelu just sellisena, nagu see päriselt on.
Koduvisiidi käigus saab arutada kõiki imetamisega seotud küsimusi, hinnata lapse toitmist ning leida lahendusi tekkinud muredele. Nõustamine lähtub alati pere individuaalsetest vajadustest ning eesmärk on pakkuda tuge, teadmisi ja kindlustunnet ajal, mil seda kõige rohkem vajatakse.

Kirjuta oma soovist info@drtomson.ee, e-Perearstikeskuse kaudu või helistades 6550020 ja lepime kokku sobiva aja koduvisiidiks. Koduvisiite teostab ämmaemand Tallinnas ja Rae vallas.

Ämmaemanda abi sünnitamisel ja sünnitusjärgsel ajal

Ämmaemand tegeleb peale rasedust naise sünnitusjärgse kontrolli, imetamisnõustamise ja beebi sünnijärgse jälgimisega.

HPV sõeluuringud

Inimese papilloomiviirus (HPV) on üks levinumaid seksuaalsel teel levivaid nakkusi maailmas.

Inimese papilloomiviirus (HPV) on üks levinumaid seksuaalsel teel levivaid nakkusi maailmas. HPV infektsioon võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas emakakaelavähki. Emakakaelavähk on Eestis günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate hulgas esinemissageduselt teisel kohal. Emakakaelavähi või selle eelsete seisundite varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks võetakse sõeluuringu käigus emakakaelalt HPV-uuringuks proovimaterjal. Osalemine sõeluuringus on oluline, kuna nakatumine HPV-ga ei anna üldjuhul sümptomeid ega kutsu esile muutusi enesetundes.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi Haigekassa kutsega iga 5 aasta järel.

Sõeluuring on tasuta ka kõigile ravikindlustuseta naistele

HPV sõeluuringud – 2026. aastal ootame emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga
1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 ja 1996

Registreeri vastuvõtule

Siin on mõned olulised aspektid seoses HPV sõeluuringutega:

Papilloomiviiruse testid: HPV sõeluuringutes kasutatakse erinevaid teste, et avastada viiruse olemasolu või selle poolt põhjustatud muutusi. Üks levinumaid teste on HPV DNA test, mis tuvastab viiruse geneetilise materjali olemasolu. Teine test on PAP-test, mis uurib emakakaela rakke muutuste suhtes.
Regulaarsed uuringud: HPV sõeluuringud on sageli osa regulaarsest naistearsti külastusest. Soovitatav on alustada sõeluuringutega vastavalt riiklikule kavale, 30. eluaastast. Uuringuid tehakse tavaliselt regulaarselt iga 5 aasta tagant, kuid vanuse ja varasemate tulemuste alusel võib arst soovitada harvemini või tihemini kontrollida. PAP-testi võib vastavalt näidustusele arst või ämmaemand otsustada võtta ka sõeluuringu väliselt.
Vaktsineerimine: Lisaks sõeluuringutele on oluline ka HPV-vaktsineerimine. Vaktsiinid on välja töötatud mitmete HPV tüvede vastu, sealhulgas nende vastu, mis võivad põhjustada emakakaelavähki. Vaktsineerimine on tõhus ennetusmeede, eriti noorte tüdrukute ja poiste seas enne seksuaalelu algust.
Varajane avastamine ja ravi: Kui HPV-infektsioon avastatakse varases staadiumis, saab rakendada sobivat jälgimist või ravi, et vältida võimalikke tüsistusi. Emakakaelavähi varajane avastamine võimaldab tõhusamat ravi ja suurendab ravivõimalusi.
Teavitamine ja haridus: Oluline on harida inimesi HPV-st, selle levimisest, ennetamisest ja ravist. Teavituskampaaniad aitavad suurendada teadlikkust, vähendada HPV levikut ning julgustada inimesi regulaarselt sõeluuringutel osalema.

HPV sõeluuringud ja vaktsineerimine on olulised meetmed, mis aitavad vähendada emakakaelavähi ja teiste HPV-ga seotud haiguste levikut ning edendada naiste reproduktiivtervist.

Ämmaemandate ja naise tervise teemalised postitused

Imetamisnõustaja juurde ei pea tulema alles siis, kui midagi on valesti

Olen oma töös kohanud väga palju emasid. Nende lood on erinevad, nende lapsed on erinevad ja ka nende imetamisteekonnad on erinevad. Aga üks asi kordub üllatavalt sageli.

Vastuvõtu alguses istub minu ees ema, kes ütleb veidi vabandavalt:

„Ma tegelikult ei tea, kas mul üldse oli põhjust tulla.“

Ja iga kord mõtlen ma sama asja. Kui sa oled mitu päeva või nädalat mõne küsimuse peale mõelnud, internetist vastuseid otsinud, sõpradelt uurinud või öösel last toites selle pärast muretsenud, siis oli sul põhjust tulla küll.

Mulle tundub, et emad on enda vastu sageli palju karmimad kui nad oleksid kunagi kellegi teise vastu. Kui sõbranna helistaks ja ütleks, et ta ei ole kindel, kas laps saab piisavalt süüa, soovitaksime tal abi küsida. Kui ta räägiks, et imetamine tekitab ebamugavust või ebakindlust, ütleksime talle, et ta ei pea sellega üksi hakkama saama. Ometi mõtleme iseenda puhul sageli teisiti. Äkki läheb ise üle? Äkki ma muretsen liiga palju? Äkki see ei ole piisavalt suur probleem?

Vahel jääb mulle tunne, et värsked emad tunnevad end justkui kohustatud kõigega ise hakkama saama. Samas on lapse sünd üks suurimaid muutusi inimese elus. Ühel päeval oled sina. Järgmisel päeval oled sina ja keegi, kes sõltub sinust täielikult. See on korraga nii ilus kui ka tohutult vastutusrikas.

Pole ime, et sellega kaasneb küsimusi. Kas laps sööb piisavalt? Kas ta võtab kaalus juurde? Kas ta magab liiga palju või liiga vähe? Kas ma teen midagi valesti? Kas teistel on ka nii? Kas see on normaalne?

Tegelikult ei ole need ainult imetamise küsimused. Sageli peitub nende taga hoopis palju suurem küsimus: kas ma saan hakkama?

Just sellepärast ei ole imetamisnõustamine minu jaoks kunagi olnud ainult rinnad, piim või kaalunumbrid. Loomulikult on need olulised, kuid peaaegu alati on nende teemade taga midagi enamat. Väga sageli vajab ema tegelikult kinnitust, et ta teeb head tööd ja võib ennast usaldada.

Värske lapsevanemana on lihtne sattuda olukorda, kus iga uus nõuanne tekitab järgmise küsimuse. Üks inimene soovitab üht, teine teist. Internetis leidub lõputult infot ning vahel võib olla keeruline aru saada, mis just sinu ja sinu lapse puhul kõige paremini sobib.

Mõnikord ei vajagi ema vastust kümnele uuele küsimusele. Vahel on vaja lihtsalt rahulikult läbi rääkida see, mis juba peas keerleb. Vaadata olukord koos üle. Saada kinnitust, et kõik kulgeb ootuspäraselt, või vajadusel märgata midagi, mis vajab tähelepanu.

Minu jaoks ongi imetamisnõustamise üks olulisemaid väärtusi see, et ema ei pea oma küsimuste ja kahtlustega üksi jääma. Mõnikord sünnivad kõige olulisemad vastused mitte uutest teadmistest, vaid sellest, et keegi võtab aja kuulata, küsida ja aidata suure pildi uuesti selgeks mõelda. Võib-olla just seetõttu usun ma, et imetamisnõustaja juurde ei pea tulema alles siis, kui midagi on valesti. Mõnikord on kõige parem aeg tulla siis, kui kõik on tegelikult hästi, aga sina ise ei ole selles veel päris kindel.

Imetamisnõustamine ei ole ainult probleemide lahendamine. See on ka ennetamine, toetamine ja võimalus küsida küsimusi enne, kui neist saavad mured. Vahel on see lihtsalt lubatud hingetõmme keset eluetappi, mis on korraga nii imeline kui ka väsitav.

Kui küsida, millal võiks imetamisnõustamisele tulla, siis minu vastus on lihtne: alati kui tunned, et vajad nõu või kindlustunnet. Olgu selleks ettevalmistus imetamiseks juba raseduse ajal, küsimused lapse söömise või kaalutõusu kohta, rinnapumba kasutamine, tööle naasmine, lisatoidu alustamine või lihtsalt soov saada kinnitust, et kõik kulgeb hästi.

Mure ei pea olema suur, et olla oluline.

Küsimus ei pea olema keeruline, et seda küsida.

Ja ükski ema ei peaks tundma, et ta peab kõik vastused ise üles leidma.

Tomson Tervisekeskuse ämmaemand Alexandra Daniela Naarits