Imetamisnõustaja juurde ei pea tulema alles siis, kui midagi on valesti
Olen oma töös kohanud väga palju emasid. Nende lood on erinevad, nende lapsed on erinevad ja ka nende imetamisteekonnad on erinevad. Aga üks asi kordub üllatavalt sageli.
Vastuvõtu alguses istub minu ees ema, kes ütleb veidi vabandavalt:
„Ma tegelikult ei tea, kas mul üldse oli põhjust tulla.“
Ja iga kord mõtlen ma sama asja. Kui sa oled mitu päeva või nädalat mõne küsimuse peale mõelnud, internetist vastuseid otsinud, sõpradelt uurinud või öösel last toites selle pärast muretsenud, siis oli sul põhjust tulla küll.
Mulle tundub, et emad on enda vastu sageli palju karmimad kui nad oleksid kunagi kellegi teise vastu. Kui sõbranna helistaks ja ütleks, et ta ei ole kindel, kas laps saab piisavalt süüa, soovitaksime tal abi küsida. Kui ta räägiks, et imetamine tekitab ebamugavust või ebakindlust, ütleksime talle, et ta ei pea sellega üksi hakkama saama. Ometi mõtleme iseenda puhul sageli teisiti. Äkki läheb ise üle? Äkki ma muretsen liiga palju? Äkki see ei ole piisavalt suur probleem?
Vahel jääb mulle tunne, et värsked emad tunnevad end justkui kohustatud kõigega ise hakkama saama. Samas on lapse sünd üks suurimaid muutusi inimese elus. Ühel päeval oled sina. Järgmisel päeval oled sina ja keegi, kes sõltub sinust täielikult. See on korraga nii ilus kui ka tohutult vastutusrikas.
Pole ime, et sellega kaasneb küsimusi. Kas laps sööb piisavalt? Kas ta võtab kaalus juurde? Kas ta magab liiga palju või liiga vähe? Kas ma teen midagi valesti? Kas teistel on ka nii? Kas see on normaalne?
Tegelikult ei ole need ainult imetamise küsimused. Sageli peitub nende taga hoopis palju suurem küsimus: kas ma saan hakkama?
Just sellepärast ei ole imetamisnõustamine minu jaoks kunagi olnud ainult rinnad, piim või kaalunumbrid. Loomulikult on need olulised, kuid peaaegu alati on nende teemade taga midagi enamat. Väga sageli vajab ema tegelikult kinnitust, et ta teeb head tööd ja võib ennast usaldada.
Värske lapsevanemana on lihtne sattuda olukorda, kus iga uus nõuanne tekitab järgmise küsimuse. Üks inimene soovitab üht, teine teist. Internetis leidub lõputult infot ning vahel võib olla keeruline aru saada, mis just sinu ja sinu lapse puhul kõige paremini sobib.
Mõnikord ei vajagi ema vastust kümnele uuele küsimusele. Vahel on vaja lihtsalt rahulikult läbi rääkida see, mis juba peas keerleb. Vaadata olukord koos üle. Saada kinnitust, et kõik kulgeb ootuspäraselt, või vajadusel märgata midagi, mis vajab tähelepanu.
Minu jaoks ongi imetamisnõustamise üks olulisemaid väärtusi see, et ema ei pea oma küsimuste ja kahtlustega üksi jääma. Mõnikord sünnivad kõige olulisemad vastused mitte uutest teadmistest, vaid sellest, et keegi võtab aja kuulata, küsida ja aidata suure pildi uuesti selgeks mõelda. Võib-olla just seetõttu usun ma, et imetamisnõustaja juurde ei pea tulema alles siis, kui midagi on valesti. Mõnikord on kõige parem aeg tulla siis, kui kõik on tegelikult hästi, aga sina ise ei ole selles veel päris kindel.
Imetamisnõustamine ei ole ainult probleemide lahendamine. See on ka ennetamine, toetamine ja võimalus küsida küsimusi enne, kui neist saavad mured. Vahel on see lihtsalt lubatud hingetõmme keset eluetappi, mis on korraga nii imeline kui ka väsitav.
Kui küsida, millal võiks imetamisnõustamisele tulla, siis minu vastus on lihtne: alati kui tunned, et vajad nõu või kindlustunnet. Olgu selleks ettevalmistus imetamiseks juba raseduse ajal, küsimused lapse söömise või kaalutõusu kohta, rinnapumba kasutamine, tööle naasmine, lisatoidu alustamine või lihtsalt soov saada kinnitust, et kõik kulgeb hästi.
Mure ei pea olema suur, et olla oluline.
Küsimus ei pea olema keeruline, et seda küsida.
Ja ükski ema ei peaks tundma, et ta peab kõik vastused ise üles leidma.
Tomson Tervisekeskuse ämmaemand Alexandra Daniela Naarits
Ämmaemand ja naise tervis : Tomson tervise- ja perearstikeskus