Mida teha, kui oled jäänud haigeks või kui haigestunud on Sinu laps?
Ägeda haigestumise korral edastage telefonitsi või e-Perearstikeskuses järgmised andmed:
- Millal haigus algas, haiguse sümptomid, enesetunne?
- Millist ravi olete juba ise rakendanud?
- Kas vajate haiguslehte / hoolduslehte?
E-perearstikeskus on rakendus, mida saab kasutada igas nutiseadmes ja arvutis, vaja on internetiühendust ja mobiil-ID/smart-ID olemasolu või ID-kaardi lugejat turvaliseks autentimiseks. Rakendust saab alla tasuta laadida ka Androidi ja Apple poest ja kasutada äpina. Keskkond pakub turvalist suhtluskanalit patsiendi ja perearsti vahel. E-perearstikeskuse kaudu saab avada või sulgeda haiguslehte ja hoolduslehte, küsida nõu, pikendada retsepte, edastada enesejälgimispäevikuid või pilte nahalöövetest, taotleda tervisetõendeid, registreerida vastuvõtule.
Teie perearstikeskus vastab kirjadele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ning vastus tuleb e-Perearstikeskuse postkasti.
Alates 01.01.2024 me ei vasta patsientide poolt saadetud e-kirjade teel meditsiiniliste ja isikuandmeid sisaldavatele küsimustele. Patsientidega kirjavahetus ja suhtlemine toimub läbi e-Perearstikeskuse. Kiireloomuliste probleemidega palume kontakteeruda telefoni teel.
Töövälisel ajal tervisemurede korral abi saamiseks võite helistada Perearsti nõuandetelefonile 1220.
Rasketel juhtumitel pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO).
Töövõimetusleht või hooldusleht
Haigestumise korral tuleb perearstikeskusega ühendust võtta töölt puudumise esimesel päeval. Hilisema pöördumise korral me töövõimetuslehte või hoolduslehte tagantjärele vormistada ei saa. Info ajutise töövõimetuse hüvitiste kohta leiate haigekassa kodulehelt: tervisekassa.ee/kindlustatule/hyvitised
Esmasel pöördumisel nõustab Teid elektroonsel või telefoni teel pereõde, kes hindab tervislikku seisundit, annab soovitused koduseks raviks ja vajadusel, kui seisund nõuab meditsiinilist läbivaatust, leiab Teile sobiva aja pereõe või arsti vastuvõtule.
Oma perearsti asemel võib teid vastu võtta ka teine perearst, asendusarst või arst-resident. Patsiendi murele õigeaegse ja professionaalse abi pakkumine on meile esmatähtis. Ägeda probleemiga registreerime teid vastavalt probleemile pereõe vastuvõtule, kus pereõde saab samuti vajadusel arstiga konsulteerida.
Üldised soovitused kergema haigestumise korral
Järgnevad nõuanded on üldised soovitused kergema haigestumise korral:
- Puhkus ja vedelik: Esimene ja kõige olulisem samm on puhkus. Andke oma kehale aega puhata ja taastuda. Samuti on väga oluline juua piisavalt vett või muid vedelikke, et keha saaks haiguse vastu võidelda ja taastuda. Käsimüügis olevatest preparaatidest võib olla abi külmetuse või seedehäirete sümptomite leevendamisel. Küsige vajadusel nõu pereõelt või apteekrilt.
- Sööge tervislikult: Haigestumise ajal võib isu olla vähenenud, kuid proovige siiski süüa tervislikke toite, mis aitavad teie kehal jõudu koguda ja paraneda. Supid, pudrud, puu- ja köögiviljad ning kergesti seeditavad toidud võivad olla eriti kasulikud. Kõhulahtisuse/kõhuviiruse korral vältige piimatooteid, raskesti seeditavaid toite (liha, seened).
- Vältige teisi nakatumast: Kui olete haige, on oluline vältida teiste inimeste nakatamist. Püsige kodus ja katke suu ja nina taskurätikuga, kui köhite või aevastate. Peske käsi regulaarselt seebi ja veega ning vältige lähikontakti teiste inimestega, eriti kui teil on palavik või köha. Kasutage näomaski, kui käite avalikus ruumis või on vältimatu vajadus reisida.
- Konsulteerige arstiga: Kui teie seisund halveneb või kui teil on tõsiseid sümptomeid nagu kõrge palavik, tugev valu või hingamisraskused, pöörduge perearstikeskuse poole. Ärge kartke küsida professionaalset abi ja järgige pereõe või perearsti nõuandeid ja juhiseid hoolikalt.
- Võtke ravimeid vastavalt juhistele: Kui arst on määranud teile ravimeid, võtke neid vastavalt juhistele. Ärge ületage ettenähtud annuseid ja allergilise reaktsiooni korral teatage koheselt pereõde või perearsti. Käsimüügiravimite osas oskab soovitusi anda ka apteegis töötav proviisor-farmatseut. Ärge ilma arsti korralduseta alustage kodus olevate retseptiravimite või antibiootikumide võtmist.
Koduse ravi võtted leiad täpsemalt siit: Kodused ravivõtted viirushaiguste leevendamiseks | Tervisekassa
Tutvu kindlasti Tervisekassa juhendmaterjalidega erinevate haigusseisundite osas patsiendile: www.ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid
Mida teha erakorralise seisundi korral?
Erakorralise seisundi korral mitte jääda ootama ja helistada 112.
Erakorralised seisundid on:
- Südameinfarkti kahtlus: tugev valu rinnus, kiirgumisega vasakusse kätte, selga või kaela, kaasuvalt õhupuudus, halb enesetunne
- Äge verejooks seedetraktis, kuse-suguteedes, veriköha.
- Insuldikahtlus – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus, tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus.
- Äärmuslik äkitselt tekkinud nõrkus, jõuetus, teadvushäire.
- Palavikualandajatele allumatu, püsivalt üle 38,5 °C palavik (alla kolmekuusel üle 38°C).
- Kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine keemiaravi patsiendil.
- Hingeldus, õhupuudus, raske astmahoog.
- Allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus.
- Südamerütmihäired, millega kaasneb õhupuudus ning valu rinnus või teadvushäire.
- Tromboosikahtlus – äkki tekkinud valu või turse jäsemel; jäseme jahedus või värvumine valgeks või punakaks.
- Esmakordne krambihoog.
- Uriinipeetus.
- Topeltnägemine.
- Järsku tekkinud ilma traumata hulgiverevalumid.
- Nahapõletikud, näiteks laialdased mädanikud ja mädakogumikud, millega kaasneb valu ja palavik; põletikuline haav, millega kaasneb palavik ja vigastatud piirkonnas kiiresti leviv turse.
- Psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.
- Luumurru kahtlus, äge trauma
- Äge kõhuvalu koos palavikuga või üldseisundi halvenemisega
- Poistel äkki tekkinud valu kubemes või munandikotis
- Veritsevad haavad, põletus, söövitus, elektritrauma, mürgistus ning ka võõrkeha sattumine hingamisteedesse, seedetrakti, silma
Vaata lisaks: Kas perearst või EMO? | Terviseamet
Kahtluse korral võid alati helistada perearstikeskusesse 6550020 või konsulteerida väjaspool perearstikeskuse tööaega Perearsti nõuandeliiniga 1220.